Mar. 3, 2016
Kui Sa oled võidelnud või võitlemas depressiooniga, siis tea, et Sa ei ole üksi. Kuigi see on fraas, mida psühholoogid ja hingehoidjad soovitavad depressiooni all kannatava inimesegaotse suheldes mitte kasutada, on see faktiliselt rohkem kui tõsi. Täna on maailmas enam kui 120 miljonit inimest võitlemas depressiooni ja masendusega.
Tuhanded ja tuhanded kristlased väga erinevatest kirikutest on maadlemas erinevate mentaalsete haigustega. Me räägime nohust, me räägime palavikust, me räägime gripist, kuid me ei räägi kuigi sageli depressioonist, kui haigusest, mis vajab eestpalvet ja enamasti ka arstlikku sekkumist.
Aaron Loy alustas oma ühte hiljutist artiklit ajakirjas „Relevant” nii: „Ma olen pastor ja ma võitlen depressiooniga!” Nii kaua kui me keeldume asju nimetamast õigete nimedega, niikaua ei näe me muutusi. Lootus, et homme läheb paremaks, on paljusid viinud nii sügavale, et nad pole osanud sealt enam tagasi tulla.
Me laulame pühapäevakoolis: „Mul on rõõm, rõõm, rõõm, rõõm südames!” ja võime kergesti luua pildi, et kristlus on ainult rõõm, tants, võidud ja naeratused. Kui me tunneme Jeesust, siis oleme 24/7 õnnelikud ja me ei tea, mis on raskemeelsus või mured. Taevas ei ole muresid ja pisaraid. Kuid niikaua kui me elame siin maa peal, ei ole me kaitstud murede, valu, leina ja ahastuse eest. Numbrid tõestavad seda ilmekalt. Igal aastal haigestub maailmas depressiooni 30% enam inimesi kui sellele eelnenud aastal. Depressioon on kaasaja inimesi murdev haigus.
Kui kuuleme pastorist, kes tunnistab oma võitlusest depressiooniga, siis see annab lootust ja otsekui uut hingamist. See tuletab meelde, et mitte kõik kristlased ei ole kogu aeg õnnelikud ja „seitsmendas taevas” ning kui me ennast parasjagu õnnetipus ei tunne, siis me ei pruugi olla usust ära langenud ega Jumala karistuse alla sattunud.
Valepildid krisltastest, kogudusest ja käimisest koos Jumalaga on tekkinud koguduses leiduva silmakirjalikkuse tõttu. Liiga vähe on olnud ausust, selgust ja sirgjoonelisust. Liiga vähe on olnud neid, kes on tõusnud üles ja ütelnud: „Armsad, mul on probleem ja ma ei saa sellega hakkama!” Ma usun, et Jumal tahab muuta seda koguduses. Las kaduda steriilse perfektsionismi poole püüdlev kultuur ja las see asenduda ausa ja läbipaistva kultuuriga, kus nimetatakse asju nii nagu nad on ja kuhu mahuvad nii inimeste usulised ja emotsionaalsed mäetipud kui ka sügavad masenduse ja kannatamiste orud. Mõlemas on oluline teada, et Jumal on tõotanud olla meile väga lähedal.
Mõned julgustavad punktid, kui oled võitlemas masenduse või depressiooniga.
1. Sa ei ole üksikjuhtum.
Numbrid näitavad seda. Nende maailma 120 miljoni depressiooni all kannatava inimese seas on mitmeid sinu lähikonnast. Lisaks need, kes pole osanud, julgenud või soovinud teadvustada, et neil on probleem. Sageli meditsiiniline. Meie ümber on inimesed, kes on võitlemas masenduse, rusutuse, tumedate mõtete ja hirmudega. Nad on sama tegelikud ja tõelised kui sina. Me elame nende inimeste kõrval. Ja nemad elavad meie kõrval.
2. Sa ei ole usust ära langenud.
Me näeme Piiblis inimesi, kes on sarnaste muredega ja keda Jumal võimsalt kasutas. Taavet laulab: „Issand, ole mulle armuline, sest ma olen nõrkenud! Tee mind terveks, Issand, sest mu luud-liikmed on jahmunud! Mu hing on väga jahmunud. Aga sina, Issand, kui kaua veel? Ma olen väsinud oma ohkamisest, kogu öö ma ujutan pisaratega oma voodit, ma leotan oma silmaveega oma sängi. (Ps 6:3-4, 7)
Joona oli nii vihane Jumala peale, et ta oleks tahtnud surra (Jn 4).
Jeremija oli elust ja kannatustest nii väsinud, et needis oma sündimise päeva (Jr 20:14-18).
Eelija kartis Iisebeli sedavõrd, et põgenedes tema viha eest palus ta Jumalal enda elu lõpetada. (1.Ku 19:3-4).
Vaatamata aga oma võitlustele ja madalatele kohtadele olid nad kõik mehed, keda Jumal sai erilisel moel tarvitada. Jah, tõsi on see, et sõnakuulmatus ja patt röövivad meie elust rõõmu, kuid samas ei pruugi rõõmu kadumine ja raksemeelsus olla üldse seotud Sinu nõrga vaimuliku olukorraga.
3. Depressioon ei ole ainult vaimulik teema.
Depressioon on seotud sinu füsioloogiaga ja see võib tabada vaimulikult täiesti tervet inimest oma kurnaval moel. Aaron Loy sõnul on depressiooni langedes vale uskuda, et meid aitab ainult veel enam palvetamine ja meele parandamine ning vaimulikud harjutused või distsipliin. Kõik see on osa lahendusest, kuid sageli on tark pöörduda depressiooni puhul arstide ja miks mitte terapeutide poole. Ka arstid ja terapeudid on osa Jumala armust ja pärandist meile.
4. Jumal on Sinu poolel.
Matteuse 11:28-30 on otsekui palsam väsinud hingele: „Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise! Võtke enda peale minu ike ja õppige minult, sest mina olen tasane ja südamelt alandlik ja te leiate hingamise oma hingedele, sest minu ike on hea ja minu koorem on kerge!”
Kui me käsitleme depressiooni ja raskemeelsuse teemat avatult ja ausalt, siis see muudab ka koguduse kultuuri. Häbenemise ja varjamise asemel võime olla avatud ning kogeda mõistmist, aktsepteerimist, kaasa palvetamist ja kaasas olemist. Ära pelga leida kedagi, kellele jagada oma kahtlustest või murest. On see siis koguduse liige, sõber, pastor või keegi neljas, keda usaldad. Sa ei pea olema selles üksi. Teekond vabadusse ja tervisesse ei pruugi olla lühike, kuid iga väike astutud samm selle suunas toob võidulähemale, samas iga päev lihtsalt lootes, et asi läheb paremaks, vajume me sügavamale depressiooni haardesse.
Ära iial unusta, et olles ka depressiooni püünises, oled Sa terviklik, täisväärtuslik ning kaetud Jumala armastusega.
Rachel Dawsoni ja
Aaron Loy artiklite põhjal
Timo Lige