Oct. 4, 2016

Puudega, kuid puudutatud

Ühe tuttava pastorist sõbra lapsed küsivad aegajalt isa käest, et kas ta on oma puudest lahti saanud. See pastor tegeleb nimelt küttepuude valmistamise ja müügiga. Sõnademäng, mis tekitab palju nalja.

Mõistan, kui Sa oktoobrikuu "Misjonilehte" kätte võttes ja pastori rubriigi pealkirja lugedes veidi kulmu kergitasid. Puudega...?

Viimase  Misjonilehe intervjuu on Lätis erivajadusega inimestega töötavate misjonäride Evelyn ja Kaspars Apinisega. Lugedes ja kuulates Evelyni vastuseid minu küsimustele, pani see mind mõtlema meie iga ühe puude või erivajaduse üle.

Me kõik tahaksime olla täiuslikud ja kuuluda täiuslikku kogudusse. Kas pole nii? T egelikkus on veidi teistsugune. Me keegi pole täiuslikud ja ei ole olemas täiuslikult toimivat kogudust. Isegi eemalt kõige säravamana tunduvad inimesed ja teenistused peidavad endas vähem või rohkem probleeme, võitlusi, suhte sasipuntraid, vääritimõistmisi, allumatust, haavumisi ja muud sarnast. Kahjuks on see nii. Ja põhjus on selles, et me kõik oleme erivajadustega. Kõik. Üks on emotsionaalse erivajadusega, teine on vaimuliku, kolmas füüsilist laadi erivajadusega. Ehk me vajame kõik erinevat lähenemist. Me oleme erineval kaugusel oma liikumisdistantsil ja meie jaoks töötavad ja toimivad erinevad lahendused. Ja Jumal teab seda.

Aina enam mõistan, kui puudulik on kristlaste kõige sagedasem reageering probleemidele - ma palvetan selle pärast. Või nõuanne veel rohkem uskuda või olla rõõmus ja rahulik. Sageli kannab see sõnumit, et ma ei viitsi või ei oska selle probleemiga tegeleda. Loomulikult ongi olukordi, kus me ei oska ega saagi midagi muud teha kui palvetada. Kuid see ei peaks olema koguduses standard.

Kas ma vähetähtsustan palvet ja Jumala väge? Ei! Ma näen ja tean, et on asju, mis muutuvad ainult läbi üleloomuliku puudutuse. On asju, mis vajavad üleloomulikku puudust ja lisaks probleemiga väga süsteemset tegelemist. Lahenduste ja muutuste esile tulemine võib seejuures võtta kaua aega. Ja siis on erivajadused, mis vajavad samuti üleloomulikku puudutust, kuid mis ei pruugi muutuda.

Loomulikult on Jumalal kõik võimalik. Loomulikult ei saa me mitte millegi kohta ütelda, et see on nii ja nii see jääb. Jumalal on kõik võimalik, kuid on asju, kus me vajame Jumala puudutust, et koos selle erivajaduse või puudega elada.

Nii mõnegi inimese elus on see erivajadus (haigus, harjumus, iseloomujoon...) saanud elu nii keskseks teemaks, et ta näeb ainult seda puudust. Ta ei näe armu, ta ei näe õnnistusi, ta ei näe Jumala imesid enda ees ja taga.Ta näeb ainult seda, et tal on probleem. Paulus oli ängistuses, kui ta hüüdis korduvalt Jumala poole: "Miks mul see vai peab ihus olema?" Mõned usuvad, et see oli haigus, teised, et Paulus räägib siin tagakiusust. Vahet ei ole. See oli midagi, mida ta tundis oma erivajadusena ja ta tahtis sellest vabaneda. Ta tahtis elada, nagu normaalne inimene. Kuid Jumal ütles, et sulle saab küllalt minu armust.

Sulle piisab, et ma puudutan Sind Sinu erivajaduses. Ära keskendu oma vajadusele, keskendu minule. Miks see oluline on?

Kui me täna takerdume oma tervise küsimusse ja see paneb meid Jumalas kahtlema ning Jumal muudab meie olukorda, siis homme me takerdume suhteprobleemidesse ja palume taas, et Jumal seda muudaks ning hakkame Tema armastuses kahtlema, kui asjad ei muutu meie arusaamist mööda. Kui sealgi Jumal tuleb ja muudab olukorrad, siis komistame me ülehomme mingi muu erivajaduse otsa ning meie ellu jäävadki samad või erinevad vajadused tulema, mis meid pidevalt Jumalast lahutavad ning meid kuristikku paiskavad. Meie ise jääme aga muutumatuks.

Kui Jumal meid aga meie erivajaduses puudutab nägema T eda, kui T a annab meile silmad, südame ja väe mõista, et kõik on Tema käes ja kõige tähtsam ei ole meie olukordade muutumine vaid meie südame muutumine, siis alles leiame ennast rajatuna Kaljult. Paigast, kus meil piisab Jumala armust. Isegi keset valusid või keset arusaamatuse torme.

Ära karda mõtelda endast kui erivajadusega inimesest. Sa oled seda. Mina olen seda. Mõnel paistavad need rohkem välja, teisel vähem. Aga igaühe vajdused on Jumalale suurepäraselt teada. Ära ehmata, kui Sa avastad enda kõrval erivajadusega inimesi. Jumal saab nii sinu kui temaga hakkama. Me kõik vajame Jumala armu ja puudutust oma puudustes ja puuetes. Kas siis selleks, et need puuded muutuksid või selleks, et koos nendega järgmine miil astuda.