Mar. 3, 2016

Pastori kuukiri (jaanuar 2016)

Teie ei ole valinud mind, vaid mina olen valinud teid ja olen seadnud teid, et te läheksite ja kannaksite vilja ja et teie vili jääks. Mida te iganes Isalt palute, seda ta annab teile minu nimel. Selle käsu annan ma teile: armastage üksteist! Jh 15:16-17

Sina ei ole valinud Jumalat, Jumal on valinud Sind! Meie pole valinud rajada kogudust, Jumal on otsustanud ja lasknud sellel esile tulla. 15. detsembril kinnitati äriregistris Hiiumaa Kristlik Misjonikogudus. „Väike samm inimesele, suur samm inimkonnale!” kuulutas Neil Armstrong, kui ta jalad kuu pinda puudutasid. Ühtepidi on see väike samm – see ei muuda meid kuidagi vägevamateks, koosolekud ei muutu paremateks, võidmist ei lisandu, arvatavasti ei kaasne sellega automaatselt ka kogukonna suuremat heakskiitu. Oleme ikka needsamad 15 inimest, kes me aastaid koos oleme käinud. Läbi aegade on olnud ja tegutsenud erinevaid registreerimata kogudusi. Teatud oludes ei olnud registreerimine üldse võimalik, kuid usun, et see oli Misjonikoguduse aeg ja koht ning meil ei ole täna tõenäoliselt kellelegi antud näha ja hinnata tulevikuperspektiivis selle sammu suurust. Meile on antud usk sirutuda ette ja näha Hiiumaad ning sündinud kogudust läbi Jumala suuruse ja ustavuse.

Jumal on seadnud meid vilja kandma. Vilja, mis ei ole ajutine, vaid mis jääb kestma. Jeesuse sõnade kohaselt on see vili seotud otseselt usupalve ja tõelise armastusega. Pühendudes vaid asjade tegemisele, kaotame sihi ja ka väe. Keskendudes vaid palvele ja koguduse pühitsusele, võime kergesti kaotada armastuse üksteise ja hukkuva maailma vastu. Jumala Vaim on meid üles õhutamas palvele ja sügavale armastusele üksteise vastu. 

Olen siiralt rõõmus teenimisest koos inimestega, kes on valmis panustama oma aega, oskusi, raha ja palju muud selleks, et kogudusetöös kaasa aidata. Kuid oleme alles alguses. Täna peame valmistama südameid oma elude ära andmiseks. Vili tuleb esile seal, kus on surnud seeme ning loodud elukeskkond, kus see saab idanema hakata. Kogudusena on seeme surnud ja maha pandud. Need aastad, mis on koos käidud (vahel kolme-neljakesi) on olnud suremine. Usun, et täna on selle taime kujunemise, kasvamise ja peagi viljalõikuse aeg.

Jalutades 26. detsembri varahommikul Kärdla tuulistel ja pimedatel tänavatel, tõusis südamest üles sõnapaar „palju vilja!”. Jumal ei taha, et muutuksime soorituspõhiseks koguduseks, kus inimese väärtus on selles, kui palju ta kogudusele suudab anda. Jumal ei mõtle meist iialgi niimoodi. Igaühel peab olema ruumi koguduses olla äralangejad, kahtlejad, ootajad, otsijad, meeleheitel koduperenaised, kurnatud pereisad, mässavad teismelised jne. See, kes kuu jooksul rohkem tunnistab, koosolekutel käib, kõige enam kõnesid peab või kõige ilusamaid laule laulab, vot tema on väärtuslik koguduse liige. Aga tema, kes juba pikemat aega oma sisemiste probleemidega, rahaasjadega või pereprobleemidega maadleb, on kasutu. Ära iial suhtu endasse või teistesse sellisel viisil. Kogudus on tervenemise, kasvamise, muutumise, aga ka aja andmise koht.

Sõltumata kohast, kus täna oleme, ütleb Jumal: „Palju vilja!” Võib-olla on see vili vastus sinu küsimusele, päikesekiir pikalt kestnud pilvisuses, julgus kohas, kus sa kunagi pole julgenud tegutseda, rõõm seal, kus on maad võtnud hirm ja masendus. Võta usus vastu Jumala tahe - „Palju vilja!”

Koguduse kontekstis on Jumala vili kindlasti iga koguduseliikme vaimulik areng, aga kindlasti ka meid ümbritseva kogukonna kõnetamine ning Jumala tulega täidetud inimesed meie ümber. Ma ei taha isegi öelda, et kindlasti päästetud inimesed, sest siis hakkame koguduse tööd väga üksluiselt ja kitsalt mõõtma. Meie osa ei ole alati lõikuse viimast liigutust teha. Võime teha suuri vigu, kui hakkame evangeeliumi kuulutamisel keskenduma praegusele hetkele ja kiirele tulemusele. See pole meie roll. Mõne inimese ellu on meie osa öelda ainult üks sõna. Teise inimese ellu on vaja külvata palvet ja teha seda aastakümneid. Me ei pea vaevama ennast selle vilja olemuse ja väljanägemise pärast, aga meie osa kogudusena on uskuda Jumala tahet - „Palju vilja!”

Läbi aegade on inimesed püüdnud Jumala vilju ka ise toota. Need viljad on olnud kibedad ja teinud palju kahju. Andku Jumal meile tarkust olla ise Jumala vili ning lasta Jumala võimsal lõikusel meie kaudu esile tulla. Ärme rahuldu eesmärgiga - „Kogudus – Jumala vilja sarnane, inimese kätega tehtud toode!” 

Enne kui vaimustunult maailma päästma tõttame, võime rahulikult maha istuda ning Jumala Vaimu ja Sõna abil läbi valgustada oma elu. Kas see, kes olen, see, kuidas elan, kuidas suhtlen inimestega ning millist lõhna eritan... kas see on tõesti JUMALA VILI ? „Aga Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikkmeel, lahkus, headus, ustavus, tasadus, enesevalitsus – millegi niisuguse vastu ei ole seadus. Jeesuse Kristuse omad on lihaliku loomuse risti löönud koos kirgede ja himudega. Kui elame Vaimus, siis käigem ka Vaimus. Ärgem olgem auahned, üksteise ärritajad, üksteise kadestajad!” (Gl.5:22-26)

 Vahel imestame, miks inimesed ei taha teenistusele tulla, miks nad meid kuulata ei taha, miks usk ei ole nende jaoks atraktiivne, miks nad kogudusest halba räägivad. Sageli tuleb peeglisse vaadata ja küsida, mida näeb maailm, kui vaatavad meid? Kas liha koos meie kirgede, himude ja tujudega või Jumala Vaimu oma viljaga? Ma usun, et iga inimene, kes kohtub Jumala Vaimu viljaga, saab süüdatud ja näljaseks Jumala järele. Kuidas nad sellele reageerivad on juba igaühe enda valik.

Tänu Jumalale koguduse eest. Tänu Jumalale avatud evangeeliumi uste eest. 

Aitäh iga toetava ja julgustava Sõna ja teo eest, mida oled oma õe ja venna heaks teinud. See on meie kõigi ja Jumala jaoks väga oluline. Õnnistatud koosminemist uuel aastal!