Apr. 6, 2016

Kasv või hääbumine?

Aegajalt kostab siit ja sealt hääli, et kristlus on hääbumas ja tuletatakse meelde Jeesuse küsimust: „Ometi, kui Inimese Poeg tuleb, kas ta leiab usku maa pealt?”, käsitledes seda prohvetliku tõdemusena. See kirjakoht võetakse aluseks, et uskuda kristluse hääbumist ja seda, et lõpuaja ärkamine ja suur lõikus on nelipühilaste ja karismaatikute soovunelm, mida ei saa kunagi juhtuma. Jeesuse küsimuses on leitud põhjendus, miks võib palvekäed alla lasta ja millega vabandada järjest tühjenevaid kirikuid ja kogudusi.

Kristlusele on kadu kuulutanud nii suured valitsejad kui ka üleilmsed kuulsused. Kaovad aga hoopis need kristluse lõpu kuulutajad ja kristlus püsib. Enamgi veel. Jumala Sõna kohaselt on viimase koguduse au suurem kui esimese koguduse au.

Vastupidiselt hääbumisprognoosidele on kristlus täna maailmas hoopis kasvamas. Jah, nii Euroopa kui ka Põhja-Ameerika, mida me enamasti identifitseerime kristlike piirkondadena, on sekulariseerumas ja Jumalast kaugenemas. Kogu maailma kristlaste arv on aga hoopis kasvamas. Meie siin Lääne-Euroopas pole enam ammu kristluse keskmes. See kese on nihkunud meist oluliselt lõuna ja ida poole.

Sajand tagasi elas 80% kristlastest just Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Täna on see protsent poole väiksem. Esimest korda ületas lõunapoolkera kristlaste arv põhjapoolkeral elavate oma aastal 1980. Täna on ainuüksi Aafrikas ja Ladina-Ameerikas miljard kristlast.

100 aastat tagasi oli Aafrika kristlaste arv alla 10% elanikkonnast. Täna on Aafrikas üle 500 miljoni kristlase. Enamus neist on karismaatikud ja nelipühilased. See teeb neist maailma kõige kiiremini kasvava usulise fenomeni.

Kristlus kasvab täna jõudsalt ka kommunistlikus Hiinas. Arvestuslikult on Aasias 350 miljonit kristlast ja sealgi on see number aina kasvamas. Täna koguneb Hiinas rohkem inimesi pühapäevati jumalateenistusele kui läbi aegade kõige kristlikumal maal, Ameerika Ühendriikides. Gordon-Conwelli tehtud uuringust selgus, et iga viies Ameerika mittekristlane ei tea ühtegi kristlast. Tundub uskumatu. Eriti Ameerika kontekstis.

Nelipühilaste arv on võimsalt kasvamas ka Ladina-Ameerikas. See kasv on kolm korda kiirem kui katoliikluses. Aga siiski on mitte-katoliiklaste arv kogu Ladina-Ameerika kristlaskonna seas ainult 2%. Brasiilias on iga kaheteistkümnes elav inimene nelipühilane või karismaatik.

Religioosset maastikku kujundab oluliselt ka suur rändekriis. Enamasti räägitakse moslemite invasioonist Euroopasse. Kuid migrantide seas, kes tulevad Süüriast ja Lähis-Idast, on märkimisväärne arv ka kristlasi. Sotsioloogid hindavad migratsiooni usu jaoks positiivseks teguriks. Seal, kus on migratsioon, seal on ka usuline elavnemine.

Kristlus ei ole hääbumas. Vastupidi! Aina rohkem inimesi võtab vastu Jeesuse oma isiklikuks Päästjaks, kuid see sünnib suurtes mastaapides meist eemal. Kuid Jumala arm on täna veel üle meie maa. Meie osa on paluda ja uskuda ärkamist ning elada ühe ärkamise meelsuse ja usuga. Elada oma elu, paludes oma palveid, teenides kogudust ja kogukonda ning kuulutades evangeeliumi, hoides põlemas ärkamise leeki.

Jumala töö võib olla nii vaikne „tilkumine” kui massiivne vete tulv. Meie eesõigus ja vastutus on mõlemal puhul olla ustavad ja tänulikud iga muudetud elu eest. 

Timo Lige